Läänemaa on üks linnurikkamaid maakondi Eestis. Siin asuvad mitmed suurepärased linnuvaatluspaigad nagu Matsalu laht, Põõsaspea neem ning Silma looduskaitseala. Põneva linnuvaatluselamuse osaliseks saab isegi Haapsalu linnas. Kevadel ja sügisel maakonda külastades jagub avastamist mitmeks päevaks. Läänemaa linnuvaatluskohad on paigaks, kus hetkeks aeg maha võtta ning kuulata ja vaadata.
Läänemaa linnuaastas on kaks kulminatsiooni. Esimene kõrghetk saabub märtsi lõpus kui Matsalu ja Haapsalu laht jäävabaks muutuvad ning põldudel lumi taanduma hakkab. Põneva linnuaasta juhatavad sisse põhjamaiste luikede kontserdid. Kilomeetrite kaugusele kõlav kluugutamine on otsekui märguanne tuhandetele teistele lindudele, et kevad on kätte jõudnud. Iga päevaga ilmub siinsetele lahesoppidele, rannaniitudele, luhtadele ja põldudele aina rohkem uusi linde. Läänemaa linnukevad kulmineerub maikuus – just siis on liigirohkus kõige suurem.
Juunikuu alguseks on aktiivsem kevadränne lõppenud ning kohalikud linnud asunud pesitsema. Linnuaasta teine kõrghetk saabub septembris ning kestab vähemalt novembri alguseni. Septembris tasub kindlasti käia jälgimas sookurgede vaatemängulist ööbimislendu. Kogunevate kureparvede kaeblikud kruuksed pakuvad kustumatu looduselamuse.
Kui oled Läänemaa linnupaikades juba käinud, siis tasub siia sellegipoolest alati tagasi tulla. Iga linnuaasta on pisut erinev ning iga looduses veedetud päev kordumatu. Kui Läänemaa linnupaigad on veel avastamata, siis võta see retk kindlasti ette ja saa osa siinse linnuriigi saladustest.
Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks loodi 1957. aastal ja nimetati 2004. aastal ümber Matsalu rahvuspargiks.
Rändlindude kõrval on Matsalu suurimaks väärtuseks hästi säilinud pool-looduslikud kooslused – madalmurused rannaniidud, lagedad luhad, loopealsed ning puisniidud. Matsalus laiuvad ka Eesti suurimad pillirooväljad. Ligi 500 km2 suurusel kaitsealal jätkub avastamisrõõmu pikaks päevaks või koguni terveks nädalavahetuseks.
Loe Matsalu rahvuspargi kohta pikemalt siit.
Rumpo poolsaare kadastikud meelitavad kohale hulgaliselt erinevaid värvulisi. Hiliskevadel ja suvel tasub kadakatelt otsida punaselg-õgijaid või erksavärvilisi karmiinleevikesi.
Tornidest avaneb hea vaade Hullo lahele. Eemal asuvad väikesed meresaared, mis on pesitsuspaigaks sadadele merelindudele. Lisaks koondub Hullo lahele arvukalt veelinde kevadel ja sügisel läbirände ajal.
Vormsi saar on äärmiselt linnurikas ning Rumpo poolsaare vaatetornid pakuvad suurepärast võimalust seda linnurohkust avastada.
Võnnussaare vaatetorni külastamine pakub meeldivat võimalust ette võtta väike matk. Tornist avaneb vaade taastatud rannaniidule ning linnurohkele Tahu lahele.
Mandri-Eesti loodepoolseim punkt Põõsaspea neem on arktiliste veelindude rände jälgimiseks üks parimaid paiku kogu Euroopas. Igal sügisel rändab siit läbi ligikaudu 3 miljonit veelindu.
Omaette elamuseks on tornis olla varahommikul või hilisõhtul kui erinevad roostikulinnud häälekaks muutuvad. Tornist võib kuulda näiteks hüüpi, rooruika, täpikhuika, roo-ritsiklindu ja rästas-roolindu. Nende varahommikune ja hilisõhtune kontsert pakub unustamatu elamuse.
Sutlepa meri on Silma looduskaitseala linnurohkeim jäänukjärv. Eriti arvukalt on linde Sutlepa merel kevadel aprillis ja mais. Sel ajal koondub siia tuhandeid läbirändavaid parte ning hanesid ning samal ajal alustavad paljud linnuliigid järve roostikes pesitsemist.
Haapsalut võib õigustatult pidada Eesti linnuvaatluspealinnaks. Haapsalu linnutornist avaneb suurepärane vaade linna kõige linnurohkemale alale – Haapsalu Tagalahele. Lahele ilmuvad veelinnud juba varakevadel esimeste jäävabade laikude tekkimisel ning viimased linnud lahkuvad alles sis kui lahesopp on täielikult kinni külmunud.
Rannajõe asub otse Haapsalu-Lihula maantee kõrval. Vaateplatvormilt avaneb hea vaade Matsalu avaratele luhaniitudele (üleujutatud on niiduala väga lühikest aega, enamasti varakevadel). Kevadel ja sügisel tasub siia tulla varahommikul või õhtul enne loojangut – siis võib näha arvukat hanede ja laglede ülelendu.
Kiideva vaateplatvorm on kohaliku külaseltsi algatusel rajatud ja siinses väikesadamas. Kiideva rand on varakevadel Matsalu lahe ääres üks peamiseid põhjamaiste luikede peatuskohti. Kiideva vaatetorni tasub linnuhuvilisel külastada ennekõike varakevadest suve keskpaigani.
Tuudi jõe kaldal asub Matsalu kõrgeim vaatetorn – 21 meetri kõrgune Suitsu torn. Siit avaneb hea vaade vanadele kalurionnidele ja luhaniidule, ulatuslikule roostikule ning Matsalu metsale. Linnuvaatlejale on Suitsu torni külastamiseks parim aeg varakevad, mil üleujutatud luhale kogunevad tuhanded rändepeatust tegevad haned ning pardid.
Kloostri vaatetorn on Kasari jõe kaldal asuv 16m kõrge, kahe vaateplatvormiga vaatetorn Siit avaneb suurepärane vaade Matsalu lagedale luhale. Linnuhuvilisele pakub Kloostri vaatetorn põnevust ennekõike kevadiste üleujutuste ajal.
Keemu vaatetorn on Matsalu lahe lõunakaldal parim linnuvaatluskoht. Vaatetorn asub Keemu paadisadama kõrval. Kaheksa meetri kõrgusel vaatetornil on katus ja seinad, mistõttu on siin väga mugav linde vaadelda ka tugeva tuule või vihmasajuga.
Haeska vaatetorn on linnusõprade seas üks Matsalu hinnatumaid vaatluskohti – siinsest vaatetornist on ööpäevaga vaadeldud koguni 128 linnuliiki. Mõnda aega oli see koguni Euroopa rekordiks. Haeskasse tasub linde vaatlema tulla juba märtsi lõpus, lindude vaatlemiseks põnev aeg kestab novembri alguseni.
Põgari-Sassi rannikul näeb hästi hooldatud rannaniitu. Kuna rannaniit kulgeb otse autotee kõrval, siis näeb Põgaris paljusid linnuliike väga lähedalt. Siinne rannik on eriti soodne ala erinevatele kahlajatele. Varakevadest suve keskpaigani võib siin näha ka väga omapärase välimusega naaskelnokki.
Penijõe matkarada saab alguse Matsalu rahvuspargi külastuskekuse lähistelt. Matkaraja suureks eeliseks on võimalus valida erineva pikkusega marsruutide vahel. Nii võib matka pikkuseks vastavalt soovile olla 3–7 km.
Puise vaateplatvorm on bussipeatuse juures olev madal vaateplatvorm. Puise on ennekõike koht, kus kevadel ja sügisel jälgida lindude läbirännet. Seetõttu tuleks siia tulla kindlasti hommikul varakult, kohe peale päikesetõusu.